Kui ma vaatan teda eemaldumas, üks käsi pisarate pühkimiseks näo juurde tõstetud, siis murran pead, kas suudan teda veel kord kaotada. Sest kui ma seda teen, siis võin küll võita endale lapse, kuid ühtlasi sõbrast ilma jääda.
Isla ja Ben on oma armsasse tütresse Reese kiindunud vanemad. Ta on nende väike ime, laps, keda nad kartsid mitte kunagi saada, kuni doonorid tegid tema olemasolu võimalikuks. Aga Isla ei ole Reeseile kunagi rääkinud tema bioloogilistest vanematest. Ta tahab olla tütre vastu aus, kuid kas ta suudab vanu haavu lahti kiskuda?
Siis helistab Islale Lucy, kes oli kunagi tema kõige lähedasem sõber ja ühtlasi doonor, kes võimaldas tema unistuse täitumise, ning näib, et ta peab otsustama varem, kui oli arvanud. Nad ei ole peaaegu kümme aastat rääkinud, kuid Lucyl on väga halb uudis: ta kaotas oma armastatud abikaasa Natei just pärast seda, kui nad olid otsustanud, et soovivad siiski lapsevanemateks saada.
Isla elab Lucy südamevalule kaasa ja kutsub teda oma ellu tagasi. Aga siis esitab Lucy Islale nõude, mis muudab kõik. Kui Lucy saab oma tahtmist, puruneb Isla ideaalne perekond. Ent kas ta keelab naisele, kes aitas tal emaks saada, võimalust õnne leida?
