Donald Trumpi presidentuur tõstatas küsimuse, mida paljud kunagi tõenäoliseks ei pidanud: kas Ameerika demokraatia on ohus? Harvardi professorid Steven Levitsky ja Daniel Ziblatt on üle kahekümne aasta uurinud demokraatiate lagunemist Euroopas ja Ladina-Ameerikas ning nende arvates on vastus jaatav. Demokraatia ei lõpe enam pauguga - revolutsiooni või sõjaväelise riigipöördega -, vaid vaikse kiunatusega, põhjuseks ülitähtsate institutsioonide, näiteks kohtusüsteemi ja ajakirjanduse aeglane ja pidev nõrgenemine ning poliitilise hea tava järkjärguline murenemine. Hea uudis on see, et autoritaarsuse kiirteel on mitu väljasõidurampi. Halb uudis on see, et esimene on juba seljataga.
"Vastupidiselt paljudele analüütikutele ja mõtlejatele ei jää Levitsky ja Ziblatt kinni president Donald Trumpi isikusse, vaid analüüsivad USAs aset leidnud muutusi laiemalt. Järeldused on lohutud: Trumpi esimene valimisvõit oli USA ühiskonna arengu loogiline lõpptulemus. Eestile on raamatu põhijäreldus, et ei piisa üksnes USA välispoliitika ja maailma jälgimisest. Vaja on peensusteni tunda ka USA ajalugu ja sisepoliitikat, sest valimisringkondade järjekordne muutmine (nn gerrymandering) võib tuua endaga kaasa tagajärgi, mis annavad tunda ka siin Maarjamaal," ütleb Erkki Bahovski, Postimehe arvamustoimetaja.
Ajalehed Washington Post ja Time nimetasid seda New York Timesi menuki tiitliga pärjatud raamatut üheks 2018. aasta tähtteoseks.
