Istun Luca selja taha ja peagi kihutame juba käänulisi külavaheteid pidi läbi vapustava Itaalia maastiku, kus taamal paistvaid põlde katab postkaardilikult kaunis päevalillevaip. Pole ühtki teist kohta, kus ma olla tahaksin, ja mitte ühtki teist inimest, kellega ma meelsamini koos oleksin.
Mia Moretti unistus on olnud saada kunstnikuks. Aga pärast karmi võitlust raske haigusega, mis võib tema hirmuks tagasi tulla, on Mia lohutamatu, avastades, et ta ei suuda enam maalida nii nagu varem.
Nii et kui avaneb võimalus veeta suvi Itaalias, haarab Mia võimalusest kinni, lootes, et ehk on see uus algus. Ta loodab, et kui ta saab sõita päikeselisse Firenzesse, mida ümbritsevad Toscana mäed ja rohelised viinamarjaväljad, õnnestub tal lõpuks ometi terveneda.
Ent Mia pole rehkendanud võimalusega kohtuda nägusa kohaliku mehhaaniku Luca Bonniciga. Mia ei suuda vastu panna Luca kirglikele kastanpruunidele silmadele ja võluvale naeratusele ning teda köidab noormehe vastupandamatu joie de vivre, niisiis hüppab ta Luca motorolleri sadulasse, et näha maad, millesse ta on juba armumas. Ja sedamööda, kuidas ta pisitasa avaneb ja Lucale südame avab, hakkab ta ka uuesti elu armastama.
Ent just siis, kui Mia on valmis minevikust lahti laskma, tabab teda tragöödia. Kas Mia tugevus ja armastus Luca vastu on piisavad, et nad päästa, või kaotavad nad teineteise igaveseks?
