Arvatavasti tunned end mõnikord vaimselt halvasti. Võib-olla vaevab sind kerge ärevus. Võib-olla halvab su vahel täielik paanika. Võib-olla on mingil hetkel elus kõik tundunud nii süsimust, et oled vaevu end voodist üles saanud. Järele mõeldes on see veidi imelik, sest silmade taga on sul nii keeruline bioloogiline imemasin, et see peaks hakkama saama kõigega. Aga miks ei saa aju hakkama sellise lihtsa ülesandega, et sul oleks kogu aeg hea olla? Miks aju alalõpmata su tundeelule jalga ette topib.
Populaarne kirjanik ja psühhiaater Anders Hansen arutab oma uues raamatus, miks me end nii halvasti tunneme, kui meil ometi nii hästi läheb. End vaimselt halvasti tundes on kerge arvata, et aju on katki läinud, kuid ärevus ja erinevat liiki depressioonid on loomulikud seisundid. Need on jäänud meiega kaugetest aegadest, kui pidevalt valitses oht surra nälga või nakkushaigustesse. Me ei ole loodud kogu aeg rõõmsad ja õnnelikud olema - kui oleksime, siis oleks meie esiisade eksistents väga lühikeseks jäänud.
Autor näitab, kuidas meie enesetunne toimib. Heidame pilgu oma tundeelule ja enesetundele aju vaatepunktist ja uurime, miks aju just nii töötab. Mis toimub ajus tavalisimate vaimsete hädade, depressiooni ja ärevuse ajal ning miks vahel võivad need märku anda hoopis korras tervisest, mitte haigusest. Uurime, kas tõesti tunneme end halvemini kui varem ja kuidas võib seda mõjutada bioloogiline vaade meie tundeelule. Lõpuks püüame järeldusele jõuda, mis meid õnnelikuks teeb.
