Peale Amy Winehouse’i enda teab vaid üks inimene, mis Amyga päriselt juhtus. See on Tyler James, Amy parim sõber alates 13. eluaastast. Need kaks ebakindlat loomingulist noort kohtusid teatrikoolis, tundsid teineteises ära hingesugulase ning elasid koos juba hilisest teismeeast. Ja seda seni, kuni Amy 27-aastaselt suri.
„Kui kaotasin oma Amy, siis teadsin, et pean seda ühel päeval tegema – rääkima loo elust ja seikadest, millest pole seni avalikult räägitud. Tundsin algusest peale, et pean tema eest hoolitsema, ning jäin lõpuni tema kõrvale. Amy paljastas laulude kaudu oma hinge, ometi ei saanud maailm teada, kes oli Amy päriselt ja mis talle elus korda läks. Kuna tema ise oma lugu enam rääkida ei saa, olen mina ainus, kes saab. See on üks väheseid asju, mida mul on tema heaks veel teha võimalik.“
Tyler püsis alati vankumatult Amy kõrval: nii muretutel turneepäevil kui ka viis Grammyt võitnud albumi „Back to Black“ sünnitusvalude juures – Amy kirjutas muusikat nende ühise kodu köögipõrandal. Tyler oli tunnistajaks Amy heitlikule abielule Blake Fielder-Civiliga, sõltuvuste süvenemisele, enesevigastamisele ja söömishäiretele. Ta nägi, kuidas liiga suureks paisunud kuulsus Amy igapäevaelu mõjutas. Kolmel viimasel aastal veetis Tyler peaaegu kõik päevad koos Amyga – lauljanna oli saanud jagu uimastisõltuvusest ja kohe-kohe võitmas ka lahingut alkoholiga. Vaid Tyler tundis tõelist Amy Winehouse’i, kellest kõmulehtede lugejad vaevu aimu said – lõbusat ja kompromissitut loodusjõudu, kes hindas lihtsat elu ja armastas teiste eest hoolt kanda.
Kirjutatud üdini ausalt, on „Minu Amy“ südamlik portree murdumatust eluaegsest sõprusest ning südantlõhestav sissevaade sõltlaste, kuulsuse ja enesekahjustamise maailma.
