Selle raamatu zhanri on raske määratleda, ja kas peakski. Tänu oma kirevusele ja vaheldusrikkusele meenutab ta vist kõige enam kaleidoskoopi, milles värvilised klaasitükikesed pidevalt vaheldudes mitmekesiseid ja kirevaid kujundeid moodustavad. Meie arvates võiks Virumaa rannalt leitud lood huvi pakkuda virumaalaste kõrval ka kõikidele teistele, kellel soov rannaelust lähemalt teada saada.
Raamatu esimese osa moodustavad stsenaristi ja rezisööri Toomas Hussari miniatuurid, mis on inspireeritud autori ettekujutusest elust Eesti põhjarannikul läbi paljude sajandite. Neile järgneb 1939. aasta augustil Virumaa Teatajas avaldatud Naatanaeli (Osvald Toominga) artikkel pealkirjaga "Viru silgulinn Eisma arengutee". Raamatu südameks aga - tema kõige tähtsamaks osaks - on kalurite lood. Nendes räägivad oma elust erinevate põlvkondade Virumaa rannakalurid ja nendega lähedalt seotud inimesed. Need tekstid sündisid aastatel 2018-2019 läbi viidud intervjuude käigus. Mis nendest vestlustest välja koorus, on nüüd ehedal kujul, minimaalselt toimetatuna teie ees. Kalurite lugudele eelneb neid intervjueerinud folkloristi Tiina Sepa kokkuvõte, milles saab lähemalt lugeda intervjuudest ja nende käigus ning kirjandust uurides tekkinud mõtetest.
Ühenduslüliks raamatu erinevate osade vahel sobib meie meelest hästi tsitaat Marju Kõivupuult: "Ka kõige värskemad jäljed maastikul on osaks pikast sündmuste ahelast, mis ulatuvad tagasi möödunud sajanditesse või koguni aastatuhandetesse".
