Koolivalmidus on lapse oskus tegutseda täiskasvanu sõnalise ütluse järgi. See tähendab, et laps on valmis täiskasvanuga suhtlema, suudab teda jälgida ja kuulata ning jätta kuuldu meelde, saab ütlusest aru ja tegutseb selle järgi.
Oppimise kõige olulisem eeldus on eakohaselt arenenud kõne, mitte tähtede tundmine. Lapse arengus on alates esimesest eluaastast määravaks last armastavad vanemad, vanavanemad, õed-vennad. Mida rikkam on lapsele suunatud keel, suhtluskontaktide rohkus ja kultuuriline kontekst, seda suurem on mõju lapse kõne ja keele arengule. Lapse sõnavara on seda avaram, mida toetavam ja julgustavam on on täiskasvanute hoolivus ja armastus.
Emakeel on igale lapsele kõige kergem keel mõista, rääkida, lugeda ja kirjutada. Eesti keeles lugema ja kirjutama õppimine on lihtne, sest kirjasüsteem on reeglipärane, häälduse ja kirjapildi seosed on püsivad.
Oluline on õpetada last kuulama sõnu, eristama häälikuid, sest tee tähtedeni läheb häälikute kaudu.