„Surnud ei vaiki“ on mõnusalt kulgev nostalgiline kriminaalromaan, mis toetub nii politsei kui ka kohtuarstide töö asjatundlikule kirjeldusele. Muhekrimiks liigituvas loos nauditakse jõulumeeleolu ja otsitakse mõrvarit, kes näib olevat kogu aeg sammu võrra politseinikest ees.
Ühel 2009. aasta jõulukuu õhtul seisab juhtivkriminaalkonstaabel Ville Karila Helsingis Töölö linnaosas asuvas korteris ja mõõdab pilguga naise surnukeha. Kõik viitab justkui loomulikule surmale, kuid miski korteris häirib Karilat sedavõrd, et ta otsustab abijõud kohale kutsuda.
Kui kohtuarst Viola Kaario järgmisel hommikul lahangu sooritab, saab selgeks, et tegemist on mõrvaga. Karila alustab koos kolleegidega keeruliseks osutuvat mõrvajuurdlust, mille käigus selgub, et surnud naine oli elanud ohtliku võrgutaja mõjuvõimu all. Kus on nüüd see salapärane mees, kes liikus ringi peaaegu nähtamatuna? Miks on surnud naise korteris tehtud kummaline remont? Ja mida tähendab prügikastist leitud postkaart, millel on kujutatud Soome omaaegset kuulsat näitlejat ja lauljat Tauno Palot?
Enne kui mõrvari isik selgub, peab Kaario oma teraslaual lahkama veel üht surnukeha, ja päevavalgele tulevad mitmed hoolikalt maetud saladused.
„Surnud ei vaiki“ on juhtivkriminaalkonstaabel Ville Karila ja kohtuarst Viola Kaario mõrvajuurdluste sarja „Mortuí non silent“ esimene raamat.
