Miks avalik juhtimine – riigikunst – nii sageli ebaõnnestub ning avaliku teenistus muutub fiaskoks ja läbikukkumiste jadaks? Mil moel saab valitsemist kontrollida? Miks on avaliku teenistuse parandamise juhised vastuolulised ja kas moderniseerumine ongi määratud valitsemise korraldamises tootma ülemaailmset ühetaolisust? Christopher Hoodi uurimuse eesmärk on vastata neile avaliku halduse üle peetavate arutelude põhiküsimustele. Raamat ühendab nüüdisaegse ja ajaloolise kogemuse ning kasutab uurimuse raamistiku ja meetodina võrgustike ja rühmade kultuuriteooriat. Eri paikadest ja ajastutest pärit näiteid kasutades püüab Hood tuvastada ikka ja jälle üleskerkivaid ideid riigivalitsemise korralduses. Vastupidiselt laialt levinud väitele, et moderniseerimine toob kaasa globaalse ühtlustumise, väidab ta, et tõenäoliselt ei kao mitmekesisus ei avaliku halduse doktriinist ega praktikast.
Cristopher Hoodi „Riigikunst“ on üks avaliku halduse ja juhtimise võtmetekste. Raamat analüüsib riigivalitsemist kultuurikeskselt ning on jätkuvalt väga ajakohane lugemine, seda eriti Eesti kontekstis, kus uusliberalismi ja positivistliku lähenemisviisi mõju on suur.
