Praegu räägitakse ja kirjutatakse sageli, et kodudes kipub toitu raisku minema. Sellest on kahju, sest oleme ju toidukraami oma teenitud raha eest ostnud.
Tegelikult on asi planeerimises: püüame veidi ette mõelda, mida täna süüa teha ja mida selle jaoks osta, ning kui toitu jääb üle, siis kuidas saaks seda ülehomme ära kasutada juba uues roas. Aja jooksul tulevad ka kogemused, et näiteks lusikatäiest järelejäänud kastmest võib teha munamuffineid või omletti. Või et köögiviljapuljongiks keedetud köögiviljad saab ära kasutada suurepäraseks tomatikastmeks, mida talvevaruks sügavkülma panna.
Värsket kala rookides võib keeta pead ja sabad kohe vähese veega puljongiks, millest hiljem suppi või kastet teha. Kokkuhoidliku perenaise sõber on sügavkülm, kuhu võib varuda seeni, marju, kastmeid ja supisegusid, mis on valmistatud siis, kui köögiviljad on kõige odavamad.
Kuid ega koonerdamine pole kokkuhoid – mõõduka planeerimisega annab palju raha kokku hoida, kuid ikkagi teha kogu perele maitsvaid ja toitvaid sööke.
