Kaks vägevat meest saavad kokku: Lennart Meri ja Rein Maran. On nad tõesti sellest vanast hõimust, kes on aina, aegade algusest peale maailmas elanud? Aga nad teevad filmi "Linnutee tuuled", kus nad klaarivad seda algust - sest seisan keskel, teid on nii palju enne mind, nii palju pärast mind, ütleb Lennart.
See raamat tahab olla ÜHE tähendusväärse filmi ülesvõtmise argipäev, suisa protokoll või kroonika. Kõikide oma haiguspäevade, halbade tujude, tehniliste viperuste ("film kui tehnoloogia sulane") ja lõppude lõpuks vägeva finaaliga.
Kõik kokku on meie filmi lugu. Vaevalt et kusagilt võiks leida neid asjaolusid ja üksikasju, mis siin lugeda on. Otsekui peegeldamas olukordi, kus see või teine lugu on kirja kripseldatud. Ilmar Talvel on tore mõttekäik: Kõige tähtsam on siiski, et see, mis sünnib, saaks kirja pandud. Kas enese või maailma tarvis, on vähem tähtis.
Raamat on pühendatud Rein Marani 90 aasta juubelile.
Kirja kertoo Viron presidentti Lennart Meren kuvausmatkoista muun muassa Suomen Lapissa saamelaisia kuvaamassa.
