Eesti korvpall sai saja-aastaseks. Auväärt juubel väärib ka tõsist ja kaalukat kajastust. Ala on sajandi jooksul jäädvustunud eestlaste teadvuses esmalt emotsioonide tasandil, mida meie korvpallurid on erinevatel kümnenditel hulganisti pakkunud, samas on meil piisavalt palju noori poisse ja tüdrukuid, kes korvpallipisikuga nakatunud ning saanud sellest mõnusa impulsi kogu eluks. Siinne väärikas pildiraamat 100 pildilehekülje ja 100 selgitava tekstiga püüab vahendada ilusamaid ja olulisemaid hetki läbi saja aasta.
Raamat korvpallist pole haruldus, küll aga on au siinse köitega nii pildis kui sõnas võtta kokku selle menuka ja armastatud ala tegemised esimese saja aasta jooksul. Sajand on pikk aeg ja tuleb tunnistada, et algusaastate sündmuste allikad on üpris kasinad. Probleeme tekitas pildilolijate identifitseerimine, kuna tollases ajakirjanduses ei kasutatud eriti eesnimesid. Seetõttu on siinsete leitud ja tuvastatud andmete üle eriti suur rõõm.
Unikaalsed on pildid esimese korvpalliaasta mängust Tartu ja Tallinna NMKÜ meeskondade vahel 17. septembril 1920. Tänu lõunanaabrite abile on meil pilte ja materjali ka esimestest maavõistlustest lätlastega. Ajaloolised on fotod Eesti rahvuskoondise tegemistest rahvusvahelisel areenil, olümpiaeelsest laagrist Koitjärvel 1936 ja muidugi olümpiaturniirilt Berliinis, kus eestlastel oli au avamängus osaleda!
Sõjajärgsetest tegemistest võib lisaks koduse korvpalli edukale jätkule eraldi märkida ka väliseestlaste tegemisi. Seni veidi varju jäänud 1955. aasta EMilt saime fotokaadreid ungarlastelt, nimelt peeti suurturniir tollal nende pealinnas Budapestis, kus edukalt debüteeris ka 19-aastane Mart Laga. Meie korvpalli esimese poolsajandi krooniks võib aga kindlasti pidada 1970. aastal Tallinnas peetud suurkohtumist USA esindusega, kus teeniti ajalooline võit 88:82! Edasised sündmused on kulgenud tõusude ja mõõnadega, samas on kõik oluline palju paremini meie ajaloolisse mällu salvestatud. Siinne raamat püüab neistki parema ja väärtuslikuma osa lugejani-vaatajani tuua.
Märt Ibrus