"Pühaduse purunemine" on Viivi Luige (1946) esseede ja artiklite kogu, mis sisaldab tekste erinevatest kümnenditest, omandades mõningaid uusi mõõtmeid ja tähendusi, mis raamatu koostamise käigus ka autorit...
Tõnu Tannbergi Mõtteloo-kogumiku juhatab sisse valik intervjuusid aastatest 2011-2021, mis esitlevad autori uurimishuvisid ja nende muutumist ajast, tema ajaloolaseks saamise teekonda ning põhimõtteid....
Elmar Vrager (1916-1998) oli eesti luuletaja, ajakirjanik ja pedagoog. Hiiumaa õpetajast sai pärast 1944. aastal pagulusse minekut arhiivitöötaja, hiiu kultuuri hoidja ja eesti laste harija Rootsis. Temalt...
Etnoloog, usundiloolane ja luuletaja Ivar Paulson (1922-1966) õppis Tartu ülikoolis etnograafiat, muinasteadust ja ajalugu ning jätkas õpinguid paguluses Hamburgi ja Stockholmi ülikoolis, olles elu lõpuni...
Lauri Mälksoo on Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor ja Eesti Teaduste Akadeemia liige. Tema kirjatööde Mõtteloo-kogumiku "Rahvusvahelisest õigusest" läbivaks teemaks on rahvusvaheline õigus...
Juhan Kangur (1906-2003) oli Pärnu päevalehe "Uus Elu" peatoimetaja 1941-44 ja hiljem New Yorgis "Vaba Eesti Sõna" kaastööline. Oma pika elu jooksul jõudis ta olla otsene või kaudne tunnistaja nii olukorrale...
Arvo Horm (1913-1996) võttis ühistegevuse organiseerimisest osa juba 1930ndate lõpus, kui ta töötas Tartu ülikoolis majandusõiguse instituudis. Alates 1943. aastast Rootsis paguluses viibides pühendus...
Eesti kirjanik, ajakirjanik, polüglott ja maailmarändur Andres Saal (1861-1931) on meie kultuurilukku läinud esmalt oma ajalooaineliste jutustustega "Aita", "Leili" ja "Vambola" ning ajalooliste uurimustega...
Artur-Tõeleid Kliimanni (1899-1941) Mõtteloo-köitesse on koondatud autori elutöö. Lühikesele loomeperioodile vaatamata on tema riigi-, haldus- ja tööõiguslik, samuti õigusteoreetiline pärand mahukas ning...
Publitsistikakogumiku "Sõjamõtteid" ilmumise 1919. a. võib paigutada enam-vähem A. H. Tammsaare (1878-1940) neljakümne aastaseks saamise murrangukohale.
Helmi Eller (1902-1998) kuulub kirjanduskriitikuna, tõlkijana ja monograafiate autorina samasse ritta seni juba Eesti Mõtteloos ilmunud naisautoritega nagu Johanna Sild-Rebane, Marta Sillaots, Mall Jürma...
Rudolf Kallas (1851-1913) on üks esimesi, kes on eesti keeles ja meeles põhjalikumalt mõtestanud kristlikku maailmapilti. Vaimuannete ja mõttesügavuse poolest asetub ta Juhan Luiga ja Jaan Tõnissoni kõrvale...
Pastori ja kirjaniku Rudolf Kallase (1851-1913) teine Eesti mõtteloo köide sisaldab kaht väljavõtet tema pikemast usuteaduslikust raamatust "Meie Issanda Jeesuse Kristuse Armulaud".
Otmar Pello (1912-1971) oli mitmekülgselt andekas kirikuõpetaja, kelle kultuurialane tegevus ei piirdunud ainult oma koguduse juhtimisega. Tal oli osav sulg ja terav mõte, mille varal sündisid nii usundiloolised...
Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere vormilt sõnavõttude ja kirjutiste, sisult akadeemiliste arutluste kogumik ("Eesti Mõtteloo" sarjas nr. 164) vastab ühest küljest meie rahva kõige ajakajalisematele...
See raamat on katse koondada ühtede kaante vahele Lotmani kõige olulisemad tekstid, mis väljendavad kõige paremini tema teadlase kreedot. Lotman on humanitaarina otsinud vastust küsimusele, milline on...
Jaan Tõnissoni nimi ja isik on veel vähemalt meie põlve rahvale rahvusmüüdi üheks kangelaskujuks, kelle korduv ülestõusmine meie vaimusilma ees on senini tõsine reaalsus. Ta on öelnud, et kõigil rahvastel,...
Bioloog ja diplomaat Toomas Tiivel (sünd. 1952) on oma Mõtteloo-raamatusse koondanud kirjutisi kahest erinevast ainevallast. Esimene pool on bioloogilise sisuga ja teaduslikum ning selle lugemise hõlbustamiseks...
Eesti astrofüüsik Laurits Leedjärv (sünd. 1960) on oma artiklipagasist valinud kirjutisi nii Universumi uurimise ajaloost, olemusest kui ka saamisloost. Esmakordselt ilmub mahukam kirjatöö "Universumi...
Advokaat Uno Lõhmus on töötanud kolmel kõrgel ametikohal: ta oli Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik, Eesti Riigikohtu esimees ja Euroopa Kohtu kohtunik. Oma artiklikogumikku on ta kogunud viimastel aastatel...
