Enamus meist on veendunud, et meie võimetel on piirid. Teadus aga ütleb, et see pole sugugi nii. Jo Boaleri "Piirideta mõistus" pakub ohtralt tõendeid, mis kinnitavad, et tegelikult on meie aju ääretult paindlik ja õpivõimeline.
Paljud on kasvanud üles veendumusega, et pea kas võtab matemaatikat või siis mitte. Esimeste raskuste tekkimisel jõutakse kärmelt järelduseni, et ei võta. Iga järgnev kiiva kiskuv katse vaid kinnitab seda. Samas leidub üllatavalt vähe selgeid tõendeid selle kohta, et inimene on jõudnud oma võimete vääramatu piirini. Küll aga pakub teadus hulgaliselt tõendeid sellest, et sageli kipume liiga kärmelt alla andma.
Uuringud näitavad sedagi, et kui matemaatikapelguril tuleb arvudega pistmist teha, aktiveerub tema ajus hirmukeskus - seesama, mis erutub, kui näeme madu või ämblikku - samas kui probleemilahendamiskeskuste aktiivsus kukub oluliselt. See selgitab nii mõndagi.
Boaler lükkab üheselt ümber meid kammitsevad väärarusaamad ning selgitab, kuidas iseenda ja teiste potentsiaali paremini avada. Lisaks teaduse viimasele sõnale toob Stanfordi ülikooli professor välja kuus õppimise võluvõtit, mis panevad aju teisiti tööle. Need ei muuda üksnes uskumusi tegelikkusest, vaid ka tegelikkust ennast, sest mõistes oma päris potentsiaali, avanevad küljed, mida siiani eitasime.