Raamat käsitleb põhjalikult 1919. aastast eestikeelsena tegutsevat Tartu ülikooli ning tema rolli Eesti kõrghariduse, teaduse ja kõrghariduspoliitika arengus. Siit nähtub, et Tartu ülikoolil on olnud eriline tähtsus eesti identiteedi kasvatamisel hoolimata Saksa ja Nõukogude okupatsioonist aastail 1940-1991. Esmalt antakse raamatus ülevaade Tartu ülikooli arengu põhijoontest kuni 1918. aastani ning eestlaste toonastest võimalustest omandada kõrgharidus. Ülejäänud käsitluse keskmes on aga kõrgharidus- ja teaduspoliitilised otsused, mis on mõjutanud ülikooli juhtimist ja rahastamist, teadus- ja õppetööd, teadusliku järelkasvu kasvatamist ning välissidemete arengut Eesti Vabariigi algusaegadest kuni tänapäevani välja. Oppetöö puhul on eraldi analüüsitud õpetajakoolituse arengut. Pilk heidetakse ka üliõpilaste eluolule terve möödunud sajandi vältel. Raamat on rikkalikult illustreeritud, varustatud allika- ja kirjandusloendi ning nimeregistriga.
