Igal ajastul, olgu Rootsi, Vene või Eesti ajal, on Tartu alma mater olnud oma kordumatut nägu, millest hilisemad põlved teavad vaid teiste juttude ja kirjatööde järgi. Nüüdseks on 1970. aastaist saadik, kui meie Tartus tudengid olime, palju Emajõe vett Peipsisse voolanud ja kogu ühiskonna eluolu, ülikooli õppetöö sisu ja korraldus, inimeste mõttemaailm ning Tartu linnapilt tundmatuseni teisenenud. Meenutamine ongi pikksilmaks, mille abil möödunud aegu silme ette tuua ning tänase elukogemuse vaatenurgast mõtestada.
