Kas keegi on kunagi kuulnud Rohelise Päikese Maast? Ei? Ei teadnud sellest ka kaks väikest unustatud nukku Malle ja Peedu, kes kolikambris istudes igatsesid vaid üht: olla taas mõne lapse mängukaaslasteks.
Ühel maagilisel täiskuuööl ärkavad nad ellu ja võtavad jalge alla unustamatu teekonna. Seiklusrikas rännak Rohelise Päikese Maale viib neid kokku konn-doktor Krookuse, ritsikas Timsi ning paljude teiste putukate-pisimutukate, haldjate ja loodusvaimudega. Ent suurim soov nukukeste südames on siiski taas koju oma Mari juurde jõuda...
Sada aastat tagasi kirja pandud fantaasiaküllane muinaslugu kuulub Eesti lastekirjanduse varamusse. Irma Truupõld (1903–1980) on teatud ennekõike lastekirjanikuna, kelle tuntuimateks raamatuteks jäidki loodusteemalised kunstmuinasjutud „Rohelise Päikese Maa“ ja „Öömori okaslinn“. Autor käsitleb ajatus loos soojalt ja südamlikult elulisi teemasid, mis on seotud eluslooduse ja aastaringiga. Mitme põlve lemmikraamatus on olulisel kohal loodushoid; isikustatud metsaelanikud aitavad mõista, milline elurikkus on vabas looduses ja kuidas keskkond neid mõjutab. Raamat tutvustab muu hulgas loodusseaduste ja elu paratamatusi koos lootusrikka sõnumiga. Igal olendil, alates pisimutukast ja lõpetades loomade ning inimestega, on oma elukaar, mis ühel hetkel lõpule jõuab, et siis taas alata.
„Rohelise Päikese Maa“ ilmus esmakordselt 1936. aastal ja tõlgiti juba 1938. aastal soome keelde, sellest lavastati kuuldemängud nii Eestis kui ka Soomes. Järgmised eestikeelsed väljaanded ilmusid 1946. ja 1980. aastal, raamat on 1980ndatel aastatel tõlgitud ka inglise ja saksa keelde.
Neljanda, kaasajastatud väljaande on illustreerinud kunstnik Takinada.
