Aabits on tihti esimene teos, mille lapsed kaanest kaaneni ise läbi loevad. Hea lugemispala on vormilt lihtne, kuid sisult haarav. Oluline on kasvav raskusaste: sõnade ja lausete pikkus, teksti pikkus. Võõraste sõnade ja konsonantühenditega sõdade hulk ei tohi olla liiga suur. Aabitsatekstid on kahes raskusastmes. Suurtähtedes tekstide raskemad sõnad on omakorda eraldi harjutusribal. Aabitsa ülesanne on kujundada lugemisvilumust, samas peab see pakkuma lapsele ka lugemiselamust. Läbivad selged karakterid ja sündmuste detailid põimuvadki aabitsa lõpus väikeseks koolimüsteeriumiks, mis lugejate abil lahendatakse. Kaasahaarav ja salapärane lõpulugu seob aabitsalood üheks tervikuks ja innustab lapsi edaspidigi ilukirjandusest elamusi otsima.
