"Kõigi asjade koidik" muudab põhjalikult arusaama inimkonna minevikust. See on määratu intellektuaalse haardega raamat, mille kutsusid ellu uudishimu, moraalne vaade ja usk tegude jõusse.
Autorid tutvustavad täiesti uut lähenemist inimkonna ajaloole, muutes küsitavaks ühiskonna arengu senised põhitõed alates põllumajandusest ja linnade kujunemisest kuni riigi, demokraatia ja ebavõrdsuse tekkeni. See-eest avanevad uued lootusrikkad väljavaated võrdsema ühiskonna sünniks.
Aastasadu on meie kaugeist esivanemaist mõeldud kui primitiivseist ja lapsikuist - nad olid kas vabad ja võrdsed lillelapsed või ühed sõjakad jõmmid. Väidetakse, et tsivilisatsioon sünnib üksnes siis, kui ohverdada oma vabadus ja ürginstinktidele päitsed pähe panna. David Graeberi ja David Wengrow sõnul on sellised teooriad XVIII sajandi konservatiivse reaktsiooni viljad, kui põlisrahvaste vaatlejad ja intellektuaalid jõuliselt Euroopa ühiskonda kritiseerisid. Uus pilk toonasele vastasseisule annab üllatava pöörde sellele, kuidas mõista tänapäeval inimkonna ajalugu, sealhulgas põllumajanduse, omandi, linnade, demokraatia, orjuse ja tsivilisatsiooni enese päritolu.
Tuginedes murrangulistele uuringutele arheoloogias ja antropoloogias, näitavad autorid, kuidas ajalugu muutub palju huvitavamaks, kui oma kontseptuaalsed köidikud maha visata ja mõista, mis seal tegelikult peidus on.
