See raamat hoiab elus tibatillukest osa maailmast, mis on praeguseks päästmatult kadunud. Sellisest maailmast, kus põllutöid tehti hobusega, liha suitsutati saunas, seeni toodi metsast, poest osteti vaid suhkrut, soola ja tuletikke ning kus äsjalüpstud soe piim oli mitte õudus, vaid maius. Vanaema Hilda, külarahvale Viira Hilda, suutis ära toita, olenevalt aastaajast, suure hulga heinalisi, kartulivõtjaid, õunakorjajaid, enda pere sinna juurde. Tema söögid olid legendaarsed. Need olid tehtud sellest, mida talupidamine pakkus ja maitsesid nagu muinasjutt.
Vanaema Hilda õppis söögitegemist 1930. aastatel populaarsetel kodumajanduskursustel, kus kõige suuremat tähelepanu pöörati justnimelt toidulaua rikastamisele, et toitumisharjumuste muutmise kaudu rahva kehalist ja vaimset arengut parandada. 1930ndatest on pärit ka Hilda räsitud ja kolletanud retseptivihik, millest nüüd on saanud see raamat. Muu hulgas leiate siit peene keeleroa, järele aimatud heeringa, mooritud lambaselja, hapuleivavormi rabarbriga, sirinakoogid, sõstra- ja koorekreemi, taluleiva, tangupudru, aga ka suure hulga õunatoite.
See on kaunis nostalgiaraamat, kus kunagi taluperenaistele kursustel õpetatud uudsed retseptid tunduvad tänapäeva lugejate jaoks küll tuttavad ja kodused, ent mõjuvad värskelt ka veel nüüd, ligi 100 aastat hiljem.
