“Valge laevana ilmus autotee lõpus nähtavale moodne ja puhas piirivalvekordon, mööda vilksatasid tuttav tax-freekauplus ja hiiglaslik sõjaväemundrit kandev ja meid sõbralikult käeviibutusega tervitav Bashar al-Assad. See pidi olema fatamorgaana, kuvatõmmis möödunud ajast! Siiski tundsin, kuidas mind seni ümbritsenud närviline pinge hakkas lahtuma, asendudes tuttavliku rutiinse loidusega.”
Milline oli igapäevaelu Süürias enne ja pärast sõda? Mis muutus ja mis jäi endiseks? Ja kuidas liigutakse rahvana edasi? Just neile küsimustele püüab leida vastust käesolev autobiograafiliste sugemetega romaan, üritades humoristlikus võtmes lahti mõtestada reegleid, mille alusel näib toimivat elu maailma vanimas, jätkuvalt asustatud pealinnas.
Iris Assad on sündinud 1979. aastal Tallinnas, lõpetanud Kadrioru Saksa Gümnaasiumi ja omandanud Tartu Ülikoolis bakalaureusekraadi etnoloogia erialal. Alates 2003. aastast elab alaliselt välismaal, kuni 2011. aastani peamiselt Saksamaal, õppis lühiajaliselt Würzburgi ja Jena ülikoolides ning omandas magistrikraadi interkulturaalse germanistika erialal Göttingeni ülikoolis. Alates 2011. aastast elab perega Prantsusmaal Strasbourgis ja töötab vabakutselise tõlkijana.
