Propaganda, sisseränne ja monumendid. Vaateid Nõukogude võimu kinnistamise meetoditele Eestis 1950.–1980. aastatel
NSV Liidu enesekehtestamine hõivatud aladel käis üldjuhul kommunistliku ideoloogia vaimus teostatud füüsilise ja vaimse terrori saatel. Ühiskonna pikaajaline juhtimine ainult terrori ja vägivallaga ei ole jätkusuutlik ning režiim pidi välja pakkuma ka positiivse programmi, millega saaks kaasa minna allutatud rahva koostöövalmim ja muganduvam osa.
Eesti Mälu Instituudi toimetiste käesolev väljaanne võtab vaatluse mõned meetodid, mida uue ühiskonnakorra kehtestamisel ja kujundamisel kasutati, sealhulgas info- ja migratsioonipoliitika, pseudo-rahvaesinduse komplekteerimine ning propagandatöö ajaloopoliitika valdkonnas. Viimane väljendus muu hulgas ka iseseisvusaegsete monumentide hävitamises ja uute rajamises.
Seekordne artiklivalik astub sammu lähemale Nõukogude režiimi ideoloogiatöö köögipoolele, mille lahutamatu osa oli Eesti iseseisvusaegse ühiskondliku struktuuri ja teadvuse lõhkumine, mis kavatseti asendada sovetlike doktriinide vaimus kujundatud elukorraldusega.
