Aix-en-Provence’i tagasihoidlikus Quentin-Savary muuseumis on juhtunud midagi veidrat.
Kui muuseumi direktor, härra Achille Formentin, ühel ilusal aprillihommikul muuseumisse läheb, tabab teda šokk, sest kõik eksponaadid on minema viidud. Alles on ainult üks pink, vastuvõtulaud ja väike sõnajalg. Murelik direktor helistab kohalikku politseijaokskonda ning Aix’i magistraat Antoine Verlaque asub varga isikut välja selgitama. Aga see on kõige segasem juhtum, millega Verlaque oma töös kunagi on kokku puutunud. Miks peaks keegi tahtma varastada portselanist magustoidutaldrikuid, vanu dokumente ja väikese formaadiga maale? Kas muuseumirööv on kuidagi seotud mõni nädal varem toimunud saladusliku sissetungiga proua de Montbarboni korterisse? Ja kuidas Verlaque suudab üldse vargusele keskenduda ajal, mil tema ja ta naine last ootavad?
„Kadunud muuseum Mistrali tänaval“ on võluvate tegelastega raamat, mis viib lugeja otse päikesepaistes kümblevasse Aix-en-Provence’i, kus mõrvauurimine peab alati lõunasöögi lõpuni ootama – ütlematagi selge, et iga söömaaja juurde kuulub klaas head veini – ja põnevale juhtumile suudavad konkurentsi pakkuda ainult hunnitud vaated Vahemerele.
M. L. Longworth elab alates 1997. aastast Aix‑en‑Provence’is. Tema artikleid selle regiooni kohta on avaldanud Washington Post, Times (London), Independent (London) ja Bon Appétit. Ta on kirjutanud kakskeelse artiklikogu Une Américaine en Provence („Ameeriklanna Provence’is“). Ta on abielus ning ühe tütre ema.
