Kuidas saab poolteist miljonit inimest surra, nii et mitte keegi ei tea?
Vastus on lühike ja tegelikult väga lihtne. Nad tuleb tappa pärapõrgus.
Aastal 1915 saabub Süüriasse Aleppo linna äsja õenduskursuse lõpetanud Elizabeth Endicott. Algelise keeleoskuse ja halastajaõe diplomiga noor naine alustab tööd vabatahtlikuna, kes jagab toitu ja annab arstiabi Armeenia genotsiidi eest pagenutele.
Pagulaslaagris sõbruneb Elizabeth noore inseneri Armeniga, kes on tapatalgutes kaotanud naise ja pisitütre. Armen ei jää Alepposse kauaks; ta sõidab edasi Egiptusse, et astuda Briti sõjaväkke, ning hakkab saatma Elizabethile pikki kirju.
New Yorgis elav Armeenia päritolu kirjanik Laura Petrosian on kuigivõrd tuttav oma vanavanemate looga. Siis aga paiskab üks foto Bostoni muuseumi näituselt ta rännakule perekonna kaugesse minevikku, kus ootavad armastus, surm ja kaua varjul olnud kohutav saladus.
Chris Bohjalian on kirjanik, näitekirjanik ja stsenarist, kelle 22 raamatust paljud on saanud ülemaailmseteks menukiteks. Tema teoseid on tõlgitud 35 keelde ja nende põhjal on vändatud mitu filmi ja telesarja.
